4: Info- ja võrguühiskond

21.sajandil on maailm Interneti arengu tõttu kiiresti muutunud. Digitaaltehnoloogia on kasvanud palju kiiremini, kui keegi eeldas, ja see on tugevalt mõjutanud poliitikat, majandust ja ühiskonda. Kui tööstuse arengu ajastu hakkas aeglustuma, tuli selle asemele inforevolutsioon. Uue sajandi esimestel aastatel ilmusid suured tehnoloogiaettevõtted-Google, Apple ja Microsoft. Nad kasvasid kiiresti ja pakkusid inimestele mugavaid teenuseid ja uusi tooteid, mis muutsid elu lihtsamaks. See oli eriti märgatav USA-s. Samal ajal hakkas aga kujunema Uus majandussüsteem, mis põhineb inimeste andmete kogumisel ja kasutamisel. Alguses said vähesed aru, mis toimub. Hiljem selgus, et suured tehnoloogiaettevõtted kasutavad kasutajate andmeid kasumi teenimiseks ja oma mõju suurendamiseks. Teadlased kirjutasid palju nende ettevõtete monopolidest, kuid keskendusid vähem nende majandusmudeli alusele. Shoshana Zuboff kirjeldas seda nähtust esimesena ja lõi mõiste "järelevalvekapitalism", et selgitada süsteemi, kus inimeste isikuandmed saavad peamiseks kasumiallikaks.

Peamised käitumismustrid, mida jälgitakse jälgimiskapitalismi ajal: - "Käitumusliku ülejäägi" väljavõtmine kasutajate tegevustest ja kogemustest. (ekstraktsioon) - Käitumisandmete edastamine täiustatud analüütilistesse protsessidesse ("masinluure"), et saada" ennustustooteid " (tootmist). - Ennustustoodete vahetamine " käitumuslikel futuuriturgudel "(kommertsialiseerimine)

Tulevikustsenaarium (neutraalne):
Andmete kogumine ja kasutamine jätkub mõõdukalt. Teatud platvormid on reguleeritud, teised vähem, mistõttu privaatsusriskid ei kao täielikult. Kasutajad saavad osaliselt kontrollida oma andmeid, samal ajal kui riik ja ettevõtted püüavad tagada teenuste turvalisust ja funktsionaalsust. Selline areng võimaldab infoühiskonna jätkuvat arengut Eestis, kuid nõuab teadlikkust ja regulatsiooni, et vältida liigset jälgimist ja andmete väärkasutust.

Viited:

https://pha.nthh.io/static/surveillance-capitalism-overview.pdf