Сообщения

  15: Eetika ja IT Tehnoloogiat tajutakse sageli neutraalsete tööriistadena : nad ütlevad, et kõik sõltub ainult sellest, kuidas inimene neid kasutab. Kuid kas see on tõesti nii? Kas on võimalik öelda , et mõni tehnoloogia on juba selle keskmes — a priori — eetiline või vastupidi ebaeetiline? Minu arvates jah : mõnel tehnoloogial on teatud moraalne fookus juba enne kasutaja kätte jõudmist. Kui tehnoloogia muutub eetiliseks? Hea näide on kunstliku südamestimulaatori tehnoloogia . Nende ülesanne on algselt suunatud inimese elu säilitamisele . Muidugi võib mis tahes meditsiiniseadet valesti kasutada või sellel võivad olla kõrvaltoimed, kuid tehnoloogia idee on abi ja ravi. Siin on moraalne orientatsioon sisse ehitatud seadme enda funktsiooni. Sellise tehnoloogia eetilisus avaldub mitmes aspektis : - see on loodud inimese heaolu nimel ; - selle kasu ületab oluliselt potentsiaalset kahju ; - see ei hõlma teiste inimeste hävitamist ega allasurumist oma põ...
  14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid Andmepüük (phishing) – miks see on üks suurimaid IT-turvariske ja kuidas seda vältida Tänapäeva digitaalses maailmas on üks levinumaid ja ohtlikumaid turvariske andmepüük ehk phishing. See on rünnak, kus kurjategija üritab petta inimese välja andma oma paroole, panganduse andmeid või muid isikuandmeid, esinedes näiteks panga, riigiasutuse või tuttava teenusepakkujana. Andmepüük on eriti ohtlik, sest see ei ründa mitte arvutit, vaid inimest ennast. Seetõttu ei piisa ainult tehnilistest kaitsevahenditest – vaja on kombinatsiooni tehnoloogiast, koolitusest ja selgetest reeglitest, mida on kirjeldatud ka nn Mitnicki valemis. 1. Tehnoloogia roll – kaitse “esimene sein” Tehnoloogia aitab andmepüüki ennetada ja tuvastada, kuid ei saa seda täielikult välistada. Tehnoloogia vähendab riski, kuid ei tee inimest “immuunseks”. Olulisemad meetmed: E-posti filtrid ja spämmikaitse – blokeerivad kahtlased kirjad enne kasutajani jõudmist ...
  13: Teistmoodi IT IT-tugilahendused Eestis – tehnoloogia või sotsiaalabi? Kui ma kujutaksin end Eestis IT-tugilahenduste valdkonna otsustaja rolli, siis näeksin seda teemat mitte lihtsalt tehnoloogilise küsimusena, vaid laiemalt ühiskondliku ja võrdsusprobleemina. Küsimus ei ole ainult selles, millist seadet inimene kasutab, vaid selles, kas tal on üldse võimalik digitaalses ühiskonnas osaleda. Tehnoloogia või abivahend? Minu arvates ei saa IT-tugilahendusi käsitleda ainult tavalise IT-na (nagu klaviatuurid või monitorid). Samas ei ole need ka ainult meditsiiniseadmed. Need asuvad kusagil keskel – need on ligipääsetavuse vahendid , mis võimaldavad inimesel töötada, õppida ja suhelda. Seetõttu oleks kõige mõistlikum käsitleda neid kui erivajadusega inimese abivahendeid , millel on selge seos nii sotsiaal-, haridus- kui ka digipoliitikaga. Millise ministeeriumi teema see on? Minu hinnangul ei peaks vastutus olema ainult ühel ministeeriumil. Parim lahendus oleks jagatud mudel:...
  12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus Kas oled kunagi veebilehelt lahkunud lihtsalt sellepärast, et sa ei leidnud "Logi välja" nuppu või sattusid segadusse lõputute hüpikakende tõttu? Sa ei ole üksi. Veebi kasutatavus ehk usability  on see nähtamatu jõud, mis määrab, kas külastajast saab püsiklient või lahkub ta igaveseks konkurendi juurde. Kasutame nende näidete lahkamiseks Jakob Nielseni klassikalisi kriteeriume: õpitavus, efektiivsus, meeldejätmine, vead ja rahulolu. Positiivne näide: Wise  – Miks see on eeskujulik? - Õpitavus (Learnability): Kohe esilehel on kalkulaator. Kasutaja ei pea lugema juhendeid – ta sisestab summa ja näeb kohe tulemust. See vastab täpselt kasutaja vaimsele mudelile raha saatmisest. - Efektiivsus (Efficiency): Kui oled korra raha saatnud, salvestab süsteem saaja andmed. Järgmine kord kulub tehinguks vaid paar klikki. - Vigade vältimine: Süsteem kontrollib reaalajas pangakontode formaate, hoides ära olukorra, kus raha saa...
  11: Arendus- ja ärimudelid Tarkvaramaailmas on mitu projekti, mis näitavad nii arendus - kui ka ärimudelite arengut nii selgelt kui Ubuntu. See on vaba tarkvaraprojekt , mis on samaaegselt süsteem, millel on tugev ettevõtte tugi ja ärimudel. 1. Arendusmudel : Ubuntu Linux Ubuntu arendus ei järgi klassikalist juga mudelit , vaid on iteratiivse ja paindliku lähenemise lähedal. Ubuntu põhineb Debiani süsteemil ja arendus toimub tsüklitena, kus iga uus versioon (iga 6 kuu tagant) sisaldab uusi funktsioone ja parandusi. Oluline on mainida , et areng toimub väikeste sammudega (iteratsioonid). Kogukond testib ja annab tagasisidet varases staadiumis . Igal versioonil on kindel "väljalasketsükkel". Kasutatakse avatud arendusi ja avalikke REPOSID. 2. Ärimudel : Canonical Kuigi Ubuntu ise on tasuta, ei tähenda see, et selle ümber pole ärimudelit. Ubuntu taga olev ettevõte on Canonical . Nende mudel põhineb peamiselt teenustel , mitte tarkva...
  10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini Eben Moglen kirjutab , et tasuta tarkvara näitab , kuidas inimesed saavad koos suuri asju luua, nende motivatsioon pole raha, vaid jagatud ideed. Tema arvates võib see mudel muuta autoriõigused ka tulevikus vähem oluliseks . Kui palju läks täppi? Osaliselt läks. Täna on vaba tarkvara (nt Linux) ja avatud sisu väga levinud ning paljud inimesed panustavadki ilma otsese rahata. Samas autoriõigus ei ole kadunud – see on endiselt tugev ja oluline, eriti suurtes firmades ja meedias. Kõige paikapidavam mõte: Moglenil oli õigus, et inimesed on valmis tasuta panustama, kui nad saavad vastu kogukonna, maine ja eneseteostuse. Kõige ekslikum mõte: Liiga optimistlik oli usk, et autoriõigus hakkab kaduma – tegelikult on see pigem kohanenud ja jäänud alles. Moglen nägi õigesti koostöö ja vaba jagamise kasvu, aga alahindas seda, kui tugevaks jääb vana süsteem.
  9: IT juhtimine ja riskihaldus IT-juhtimine võib väljenduda väga erinevates stiilides – alates tugeva visiooniga liidrist kuni empaatilise suhtleja ja meeskonna arendajani. Heaks näiteks on Steve Jobs ja Satya Nadella, kes esindavad kahte üsna erinevat juhitüüpi. Steve Jobs , Apple Inc.asutaja , oli tuntud oma uuendusliku ja ettevõtliku lähenemise eest juhtimisele. Tema praktiline juhtimisstiil , tähelepanu detailidele ja keskendumine innovatsioonile eristasid teda visioonijuhina. Jobs uskus , et Tooted ei peaks olema mitte ainult funktsionaalsed, vaid ka esteetiliselt meeldivad ja hõlpsasti kasutatavad. Ta mõistis disaini tähtsust ainulaadse tarbijakogemuse loomisel . Oma juhtimisstiilis seadis Jobs kliendi esikohale , pakkudes tooteid , mille vajalikkusest kliendid isegi ei teadnud. See kliendikeskne lähenemine on taganud Apple ' i edu ja muutnud tehnoloogiatööstuse revolutsiooniliseks. Satya Nadella seevastu esindab rohkem suhtleja ja treeneri tüüpi juhti. T...